Elanikega suhtlemine kahes keeles: teated, mis jõuavad kõigini

Lasnamäel, Narvas või Kohtla-Järvel on tavaline, et ühes trepikojas elavad inimesed, kes loevad meelsamini eesti, vene ja vahel ka ukraina või inglise keeles. Kui juhatus kirjutab teate ainult ühes keeles, jõuab see osale elanikest poolikult või üldse mitte. Tagajärg on tuttav: torutööde ajal ei pääse meister korterisse, prügikonteineri kõrvale ilmuvad kotid ja koosolekule tuleb kümme inimest.

Kahes keeles suhtlemine ei tähenda topelt tööd, kui kord on paika pandud. Allpool on, kuidas seda teha nii, et juhatus ei kuluta igale teatele pool õhtut.

Millised teated vajavad tõlget

Kõike ei pea tõlkima, aga kõik, mis nõuab elanikult tegevust, peab olema arusaadav igaühele. See tähendab veekatkestusi ja kütte sisselülitamist, töid, mille jaoks on vaja korterisse pääseda (näiteks veearvestite vahetus või radiaatorite tasakaalustamine), maksete muutusi ja koosolekute kutseid. Üldisemad uudised, näiteks et hoovi istutati uued põõsad, võivad jääda ühte keelde. Kui korterisse on vaja pääseda, kirjutage teatesse ka, mida teha, kui elanik sel päeval kodus ei ole: kellele helistada ja kas võtme võib naabrile jätta. Sama kehtib arvete kohta: kui mõni rida muutub, peaks muutuse põhjus olema arusaadav mõlemas keeles.

Lihtne tekst tõlgib paremini

Mida lihtsam on algtekst, seda parem on tõlge, olgu tõlkijaks naaber või masin. Üks teade, üks teema. Kuupäev ja kellaaeg kõige alguses. Lühikesed laused ilma kantseliidita. Vältige lühendeid, mida elanik ei pruugi teada, näiteks KÜ, ÜK või MK, ja kirjutage välja korteriühistu, üldkoosolek ja majanduskava.

Võrrelge: „Seoses soojasõlme hooldustöödega on sooja tarbevee varustus häiritud“ ja „Teisipäeval, 7. juulil kell 9.00–15.00 sooja vett ei ole. Põhjus: soojasõlme hooldus.“ Teine variant on igas keeles üheselt mõistetav ja seda loetakse ka lifti kõrval möödaminnes.

Kanalid, mis päriselt töötavad

E-post jõuab omanikeni, aga mitte alati üürnikeni, kes majas tegelikult elavad. Trepikoja stend jõuab kõigini, kes trepist läbi käivad, kuid seda ei loeta, kui seal ripub pool aastat vanu teateid. Messengerigrupid on kiired, aga olulised teated kaovad seal naabrite vaidluste vahele ja juhatusel puudub ülevaade, kes teate kätte sai.

Toimiv lahendus on enamasti kombinatsioon. Kiireloomuline teade läheb otse elaniku telefoni tema keeles, sama teade prinditakse kahes keeles trepikotta ja koosolekukutse saadetakse omanikele lisaks e-postiga. Stendi tasub kord kuus tühjaks teha, et uus teade silma paistaks.

Eakatele elanikele, kes nutitelefoni ei kasuta, on paberteade trepikojas ja postkastis endiselt kõige kindlam kanal. Kui majas elab üksi mõni eakas inimene, tasub suuremast katkestusest talle ka uksele koputades teada anda.

Masintõlge ja selle piirid

Masintõlge on viimastel aastatel läinud nii heaks, et lihtsa teate puhul on tulemus enamasti korrektne. Probleemid tekivad erialaterminitega: „püstik“, „soojasõlm“, „tasakaalustamine“ või „kaasomandi osa“ võivad tõlkes saada kummalise kuju. Laske esimesed teated üle vaadata naabril, kelle emakeel on vene keel, ja pange koos temaga kirja lühike sõnastik terminitest, mida ühistu teadetes sageli kasutab. Hiljem piisab, kui tõlget aeg-ajalt kontrollida.

Ametlikud dokumendid ja tõlked

Põhikiri, üldkoosoleku protokoll ja otsused vormistatakse tavaliselt eesti keeles ning vaidluse korral tuginetakse just eestikeelsele tekstile. Tõlge on abiks, et iga omanik saaks aru, mille üle ta hääletab. Kirjutage venekeelse koosolekukutse lõppu, et aluseks on eestikeelne tekst, ja hoidke tõlge sisult identne. Kui tõlkes on „kuni 48 000 €“ ja originaalis „48 000 €“, on see piisav põhjus pikaks vaidluseks.

Koosolekul aitab, kui üks juhatuse liige või naaber saab vajadusel põhipunktid teises keeles kokku võtta. Hääletustulemus ja otsus märgitakse protokolli ühes keeles. Kui omanik eesti keelt ei valda, kuid tahab sõna võtta, laske tal rääkida oma keeles ja paluge kellelgi lühidalt tõlkida. Protokolli kirjutatakse sisu, mitte sõnasõnaline kõne.

Kui elanik kirjutab teises keeles

Remonditeated ja küsimused tulevad juhatusele selles keeles, milles inimene end kindlalt tunneb. Ärge nõudke vastust eesti keeles. Hea tava on vastata küsija keeles, kui juhatuses keegi seda oskab, või lihtsas eesti keeles koos tõlkega. Oluline on kirjalik jälg: kui elanik teatas lekkest 3. märtsil ja töö tehti 20. märtsil, on hiljem vaja näha, millal teade tuli ja kes sellega tegeles. Remonditeate puhul paluge fotot. Pilt lekkest või katkisest lambist ütleb rohkem kui pikk kirjeldus, ükskõik mis keeles.

Kelvo Nestis märgib iga elanik oma keele ja teade jõuab temani tõlgituna, näiteks eesti või vene keeles, ilma et juhatus peaks kahte versiooni käsitsi pidama. Remonditeated koos fotode ja olekuga ning sõnumid jäävad ühte kohta alles. Elanikele on rakendus alati tasuta. Alusta siit.