Rahandus
Majanduskava koostamine järgmiseks aastaks: juhatuse tööplaan
Korteriühistu majanduskava koostamine samm-sammult: mida nõuab seadus, kuidas kulusid prognoosida, reservkapital, remondifond ja kinnitamine üldkoosolekul.
4 min lugemist
Sügis on majanduskava aeg. Kui ühistu majandusaasta on kalendriaasta, peaks uus kava olema kehtestatud enne jaanuari arvete koostamist. Tegelikkuses lükkub see sageli talve või isegi kevadesse ja mitu kuud arveldatakse vana kava järgi, mis ei vasta enam energiahindadele.
Majanduskava koostab juhatus ja kehtestab korteriomanike üldkoosolek. Allpool on tööplaan, mida saab alustada septembri lõpus ja lõpetada novembris.
Mida majanduskava peab sisaldama
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus loetleb majanduskava kohustuslikud osad. Nende hulgas on kavandatavad tulud ja kulud, majandamiskulude jaotus korteriomanike vahel, reservkapitali ja remondifondi maksete suurus ning kütuse, soojuse, vee ja elektri prognoositav kogus ja maksumus. Samuti kirjeldatakse kaasomandi eseme seisukorda ja kavandatavaid töid. Täpse loetelu leiate seadusest ja võimalikud lisanõuded oma põhikirjast. Kontrollige eelnõu enne koosolekut selle loetelu järgi rida-realt.
Alusta eelmise aasta tegelikest kuludest
Kõige usaldusväärsem alus on viimase 12 kuu tegelikud kulud kuluartiklite kaupa, mitte eelmine majanduskava. Võtke raamatupidamisest väljavõte eelmise oktoobri algusest septembri lõpuni ja vaadake iga rida: haldus, raamatupidamine, koristus, prügivedu, kindlustus, üldkasutatavate ruumide elekter, hooldus- ja avariiteenus, pangatasud. Seejärel lisage teadaolevad muutused. Näiteks lepingu järgi tõuseb koristuse hind järgmisest aastast 6%. Küsige ka prügiveofirmalt ja kindlustajalt, kas hinnad muutuvad. Paljud saadavad uued hinnad sügisel ise, kuid mitte kõik.
Soojus on enamasti suurim kulu ja seda on kõige raskem prognoosida. Võtke eelmise kütteperioodi tarbimine megavatt-tundides ja korrutage see soojusmüüja järgmise aasta hinnaga. Kui hind on veel teadmata, kasutage praegust ja märkige kavasse, et soojuse ettemakse on prognoos.
Näitlik eelarve
Majas on 32 korterit ja 1850 m² pinda. Kõik read jagatakse selles näites pinna järgi, soojus ja vesi arvestatakse eraldi.
| Kuluartikkel | Aastas | Kuus kokku | 68,1 m² korterile kuus |
|---|---|---|---|
| Haldus ja raamatupidamine | 7200 € | 600 € | 22,09 € |
| Koristus | 5040 € | 420 € | 15,46 € |
| Prügivedu | 3720 € | 310 € | 11,41 € |
| Kindlustus | 1140 € | 95 € | 3,50 € |
| Üldelekter | 1560 € | 130 € | 4,79 € |
| Hooldus ja avariiteenus | 2880 € | 240 € | 8,83 € |
| Remondifond (0,60 €/m²) | 13 320 € | 1110 € | 40,86 € |
| Kokku | 34 860 € | 2905 € | 106,94 € |
Tabeli viimane veerg on see, mida omanik tegelikult vaatab. Kui see number kasvab eelmise aastaga võrreldes 12 €, olge valmis selgitama, milliselt realt kasv tuleb.
Reservkapital ei ole remondifond
Seadus nõuab, et ühistul oleks reservkapital vähemalt 1/12 aasta eeldatavatest kuludest. Kui näitemaja majandamiskulud koos soojusega on aastas umbes 70 000 €, peab reserv olema vähemalt 5800 €. Reservkapital on puhver ootamatuteks olukordadeks, näiteks kui külm talv tõstab soojaarve või mitu omanikku jääb maksmisega hiljaks. Kui reserv on nõutust väiksem, pange kavasse makse, millega see järk-järgult täis kogutakse. Reservkapitali suuruse üle otsustab üldkoosolek, seega kirjutage see majanduskavasse eraldi reana.
Remondifond on aga mõeldud kavandatud töödeks. Kui need kaks segi lähevad, kulutatakse reserv ühel hetkel remondile ja esimene suurem avarii jääb rahastuseta.
Remondifond ja suuremad tööd
Remondifondi makse peaks tulenema pikaajalisest remondikavast. Kui järgmisel aastal on plaanis suurem töö, kirjutage see kavasse koos summa ja rahastusallikaga. Juhatus ei saa kasutada remondifondi töödeks, mida kehtestatud majanduskavas või üldkoosoleku otsuses ei ole. Kui töö rahastatakse laenuga, märkige kavasse ka laenumakse suurus ja kuidas see omanike vahel jaguneb. Kuidas makset arvutada, näitasime postituses remondifondi suurus.
Ajakava septembrist novembrini
Septembri lõpus kogub juhatus kokku tegelikud kulud ja küsib teenusepakkujatelt järgmise aasta hinnad. Oktoobris valmib eelnõu, mille juhatus arutab läbi ja vajadusel annab revisjonikomisjonile vaatamiseks. Oktoobri lõpus või novembri alguses läheb eelnõu koos kutsega omanikele ja novembris kehtestab üldkoosolek kava. Detsembris jõuavad uued summad arveldussüsteemi ja jaanuari arve on juba uue kava järgi. Kui koosolek peaks kvoorumi puudumise tõttu ebaõnnestuma, jääb korduskoosolekuks enne aastavahetust veel aega.
Kehtestamine ja muudatused aasta keskel
Majanduskava eelnõu peab olema omanikele kättesaadav enne koosolekut ja kutses tuleb märkida, kus sellega saab tutvuda. Kava võib kehtestada ka kirjalikult ilma koosolekuta, kui omanikele antakse seisukoha esitamiseks vähemalt seitse päeva. Kehtestatud kava pange omanikele kättesaadavaks samasse kohta, kus on teised ühistu dokumendid.
Kui aasta jooksul selgub, et kava ei taga enam maja korrashoidu või ühistu maksevõimet, näiteks tõuseb soojuse hind järsult, on juhatus kohustatud koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku üldkoosoleku selle kehtestamiseks. Parem on seda teha varakult, kui lasta võlal soojusmüüja ees kasvada.
Kelvo Nestis koostate majanduskava eelmise aasta tegelike kulude põhjal, mis on arvetelt ja pangaväljavõtetelt juba olemas. Kava kõrval on 10 aasta remondikava ja suuremad kulud lähevad enne tasumist juhatusele kinnitamiseks. Esimesed 6 kuud on kuni 10 korteri eest tasuta, edasi 2 € korteri kohta kuus. Vaata hinnakirja.