Remondifondi suurus: kuidas arvutada makse 10 aasta remondikava põhjal

Juuli lõpus näeb paljudes hoovides tellinguid ja just nüüd on hea hetk küsida, kas remondifondi praegune makse katab need tööd, mis järgmise kümne aasta jooksul paratamatult ees ootavad. Sageli on vastus eitav: makse pandi paika aastaid tagasi ja keegi pole seda sellest ajast üle arvutanud.

Remondifondi suurust ei saa võtta naabermajast ega internetifoorumist. Õige makse tuleneb teie maja remondikavast. Allpool on näide, kuidas see arvutus käib.

Alusta remondikavast, mitte maksest

Remondikava on nimekiri töödest, mida maja järgmise kümne aasta jooksul vajab, koos ligikaudse aasta ja maksumusega. Selle aluseks on maja tehniline seisukord: katuse, fassaadi, akende, torustike, küttesüsteemi ja elektri vanus. Kui ühistul on tehtud ehitustehniline ülevaatus või energiaaudit, on suur osa infost seal olemas. Kui ei ole, tasub kutsuda spetsialist maja üle vaatama. Mõnesaja euro eest saab pildi, mis võib hiljem säästa kümneid tuhandeid.

Kava ei pea olema eurodeni täpne. Olulisem on, et kõik suuremad elemendid on nimekirjas ja nende järelejäänud eluiga on hinnatud. Arvestage ka hinnatõusuga: kui katus maksab täna 96 000 €, maksab see kolme aasta pärast tõenäoliselt rohkem.

Näitemajas on 36 korterit ja 2200 m² pinda ning remondifondis on praegu 22 000 €.

Keskmine makse ei arvesta ajastust

Esimene mõte on jagada puuduolev summa aastatega. Vaja on 168 000 €, olemas 22 000 €, puudu 146 000 €. Kümne aasta peale teeb see 14 600 € aastas ehk umbes 1217 € kuus. Jagatuna 2200 m²-ga tuleb makseks ligikaudu 0,55 € ruutmeetri kohta kuus. 68,1 m² korteri omanikule teeb see 37,46 € kuus.

Probleem tekib 2029. aastal. Kui koguda 0,55 € ruutmeetrilt, jääb fondi 2027. aasta lõpus pärast trepikodade remonti umbes 18 500 € ja katuse vahetuse ajaks 2029. aastal umbes 47 600 €. Katus maksab 96 000 €, seega jääb puudu üle 48 000 €. Keskmine on aritmeetiliselt õige, aga raha ei ole olemas siis, kui seda vaja läheb. Sama probleem tekib alati, kui suurim töö on kava alguses.

Kaks realistlikku valikut

Esimene valik on tõsta makset nii, et katus saab makstud fondist. Arvutus näitab, et selleks oleks vaja umbes 1,20 € ruutmeetrilt kuus. Siis on fondis 2029. aastal enne katusetööd umbes 99 000 €. 68,1 m² korteri omanikule tähendab see 81,72 € kuus. Pärast katuse vahetust saab makset jälle alandada.

Teine valik on hoida makse 0,55 € juures ja võtta katuse jaoks pangalaen, mida tasutakse eraldi laenumaksena. Maksed on ühtlasemad, kuid laen maksab intressi ja selle võtmiseks on vaja üldkoosoleku otsust. Kumb on õigem, sõltub majast. Kui paljud omanikud on pensionärid, on järsk maksetõus raskem kui laenumakse, mis jaguneb pikema aja peale. Pange mõlemad variandid koos arvudega üldkoosolekul lauale.

Kolmas võimalus on vaadata üle tööde järjekord. Mõnikord saab väiksema töö edasi lükata, et suurem jõuaks õigeks ajaks rahastatud. Seda tasub arutada ehitusinseneriga, mitte otsustada ainult rahatabeli järgi.

Remondifond korterite kaupa

Remondifondi makse ei ole majandamiskulu, mis kuu lõpuks ära kulub. See on raha, mida iga omanik kogub maja tulevaste tööde jaoks. Seepärast tasub pidada arvestust iga korteri kohta: kui palju on korter aastate jooksul fondi maksnud ja kui palju sellest on kasutatud. Korteri müügi korral küsib ostja seda numbrit sageli ja selge arvestus teeb vestluse lihtsaks. Kui fondis on raha, mida läheb vaja alles mitme aasta pärast, tasub kaaluda selle hoidmist tähtajalisel hoiusel. Selline otsus peaks olema läbi arutatud ja kirja pandud, sest tegemist on kõigi omanike rahaga.

Remondifondi kasutamine peab põhinema üldkoosoleku kehtestatud majanduskaval või eraldi otsusel. Juhatus ei saa fondist raha võtta töödeks, mida majanduskavas ei ole, isegi kui töö tundub ilmselgelt vajalik.

Vaadake kava igal aastal üle

Remondikava ei ole dokument, mis koostatakse üks kord ja pannakse kappi. Hinnad muutuvad, mõni töö osutub kiireloomulisemaks ja mõne saab edasi lükata. Hea rütm on vaadata kava üle igal sügisel koos majanduskavaga ja panna remondifondi makse järgmiseks aastaks paika selle põhjal. Nii ei tule makse tõus omanikele kunagi ootamatult. Tehke remondikava ka omanikele nähtavaks: kui inimesed näevad, et 2029. aastal ootab ees katus, on makse tõstmist palju lihtsam põhjendada.

Kelvo Nestis peetakse remondifondi arvestust iga korteri kohta ja 10 aasta remondikava asub majanduskava kõrval, nii et makse muutmise mõju on näha enne, kui see arvele jõuab. Kui on vaja fondist raha välja võtta, läheb taotlus juhatusele kinnitamiseks ja otsus jääb kirja. Vaata, kuidas hinnastamine käib.