Kõik postitused

Arved

Kulude jaotamine kaasomandi osa, pinna või korteri järgi: näidetega

Kuidas jagada korteriühistu majandamiskulud kaasomandi osa, pinna või korterite arvu järgi. Näidistabel, valemid ja mida ütlevad seadus ning põhikiri.

4 min lugemist

Septembri keskel lülitavad paljud majad kütte sisse ja esimene küttearve tuleb oktoobris. Siis küsivad omanikud kõige sagedamini, miks nende arve on just selline. Kui juhatus ei suuda kahe lausega selgitada, kuidas iga rida arvutati, kasvab rahulolematus kiiresti.

Allpool on kolm levinumat jaotusviisi, millal neid kasutada ja kuidas sama 420 € trepikoja koristuskulu jaguneb eri meetoditega.

Mida ütleb seadus

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse üldreegel on, et korteriomanikud kannavad majandamiskulud oma kaasomandi osa suuruse järgi, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Paljud ühistud on põhikirjas kokku leppinud, et osa kulusid jagatakse korteri pinna, korterite arvu või tegeliku tarbimise järgi. Enne kui jaotust muudate, lugege põhikiri läbi. Kui seal on kirjas kaasomandi osa ja te jagate pinna järgi, ei pruugi arve olla õiguspärane, isegi kui vahe on sentides.

Kolm jaotusviisi

Kaasomandi osa järgi. Kaasomandi osa on kantud kinnistusraamatusse iga korteriomandi juurde, näiteks 662/15000. See on sageli lähedane korteri pinna suhtele, kuid ei pruugi sellega täpselt klappida, sest osad määrati maja jagamisel korteriomanditeks ja nende arvutamise alus võis olla teistsugune.

Pinna järgi. Kulu jagatakse maja kogupinnaga ja korrutatakse korteri pinnaga. Näiteks soojuskulu 3600 €: 3600 € ÷ 1500 m² × 68,1 m² = 163,44 €. Seda on lihtne selgitada ja see sobib küttele hästi, kui korteritel pole oma soojusarvesteid.

Korteri kohta. Mõned kulud ei sõltu korteri suurusest, näiteks uksekoodi süsteem või prügiveo baastasu. Neid on õiglane jagada korterite vahel võrdselt, kui põhikiri seda lubab.

Neljas viis on tegelik tarbimine. See kehtib vee ja korteripõhiste soojusarvestite puhul, kus arve aluseks on näit, mitte pind. Vee puhul tuleb kokku leppida ka selles, kuidas jagatakse vahe maja peaarvesti ja korterite näitude summa vahel. Kui peaarvesti näitab kuus 310 m³ ja korterite näidud kokku 292 m³, tuleb 18 m³ kuidagi ära jagada. Pange see põhimõte kirja põhikirja või üldkoosoleku otsusesse, sest vahe tekib igas kuus.

Näide: sama kulu kolmel viisil

Majas on 30 korterit, kogupind 1500 m² ja kaasomandi osad kokku 15000/15000. Trepikoja koristus maksab 420 € kuus. Korter 14 on sama 68,1 m² korter, mida kasutasime ülal soojuse näites.

Trepikoja koristus 420 € kuus, maja kogupind 1500 m²
KorterPindKaasomandi osaPinna järgiKaasomandi osa järgiKorteri kohta
Korter 334,2 m²356/150009,58 €9,97 €14,00 €
Korter 1468,1 m²662/1500019,07 €18,54 €14,00 €
Korter 2791,5 m²890/1500025,62 €24,92 €14,00 €

Pinna ja kaasomandi osa vahe on ühel real väike, kuid aasta peale ja kõigi kuluridade peale kokku võib see ulatuda kümnetesse eurodesse. Korteri kohta jaotus on soodsam suurtele ja kallim väikestele korteritele. Seepärast tekitab see stuudiokorterite omanike seas kõige rohkem arutelu. Korter 3 maksab kaasomandi osa järgi 0,39 € kuus rohkem kui pinna järgi. Aastas teeb see koristuse pealt 4,68 €, aga kui sama loogika kehtib kõigile kuludele, koguneb summa kiiresti.

Kuidas jaotust muuta

Kui ühistu tahab jaotusviisi muuta, näiteks hakata prügivedu korteri kohta jagama, tuleb muuta põhikirja või võtta vastu otsus selles korras, mida põhikiri ette näeb. Põhikirja muutmisele kehtivad seaduses ja põhikirjas omad häälteenamuse nõuded, nii et see ei ole juhatuse otsus. Valmistage ette tabel, kus iga omanik näeb, kui palju tema arve muutuks. Inimesed on muutusega palju rohkem nõus, kui nad näevad oma rida, mitte üldist selgitust. Uus jaotus tasub jõustada majandusaasta algusest, mitte aasta keskel, et võrdlus eelmise perioodiga oleks selge.

Iga rida peab end ise selgitama

Hea arve ei vaja eraldi selgituskirja. Kui igal real on näha arvutus, näiteks „Soojus: 3600 € ÷ 1500 m² × 68,1 m² = 163,44 €“, saab omanik ise kontrollida ja juhatusele helistatakse vähem. Sama kehtib vee kohta: „Külm vesi: 4,2 m³ × 2,85 €/m³ = 11,97 €“. Kui keegi ikkagi küsib, saab vastata ühe lausega. Arvel peaks olema ka eelmine näit ja näidu kuupäev, et elanik saaks oma arvestiga võrrelda. Kui näit jäi saatmata ja arve koostati hinnangu alusel, kirjutage see reale selgelt välja, et järgmisel kuul ei tuleks üllatust.

Kelvo Nest koostab kuuarved arvestinäitudest ja ühiskuludest ning näitab iga rea juures, kuidas summa arvutati. Iga kuluartikli jaoks valite, kas see jaguneb kaasomandi osa, pinna, korterite arvu või näidu järgi. Elanikud saadavad veenäidu fotoga, nii et kuu lõpus ei pea kedagi taga ajama. Loo konto ja proovi oma maja numbritega.

Veel blogist

Kulude jaotamine kaasomandi osa, pinna või korteri järgi: näidetega · Kelvo Nest