Ühistu juhtimine
Võlglased korteriühistus: meeldetuletusest maksegraafikuni
Kuidas korteriühistu juhatus saab võlglastega toime tulla: meeldetuletuste ajakava, maksegraafik, viivis ja millal pöörduda maksekäsu kiirmenetlusse.
4 min lugemist
Igas majas on mõni korter, mille arve laekub hilinemisega. Probleem algab siis, kui hilinemine muutub harjumuseks. 48 korteriga majas piisab kolmest korterist, kes on kolm kuud maksmata, et ühistu peab soojaarve tasumisega venitama või remondifondist ajutiselt raha laenama. Teised omanikud maksavad sel juhul sisuliselt võlglaste eest.
Enne kütteperioodi, kui arved suurenevad, on hea aeg võlgnevused üle vaadata ja meeldetuletuste kord paika panna. Kõige paremini toimib kord, mis on ette teada, kehtib kõigile ühtemoodi ja mida juhatus ei pea iga kord uuesti välja mõtlema.
Miks inimesed ei maksa
Enamik võlglasi ei ole pahatahtlikud. Sagedasemad põhjused on unustamine, vale viitenumber, eakas omanik, kelle eest maksis varem keegi teine, ja ajutised rahaprobleemid. Teadlikult jätab maksmata väike osa. Esimene meeldetuletus peaks seepärast olema sõbralik ja eeldama, et tegu on eksitusega.
Enne meeldetuletuste saatmist kontrollige ka ühistu enda poolt: kas laekumine on õige arvega seotud, kas arve jõudis õigele aadressile ja kas omanik on vahepeal vahetunud. Piinlik on saata nõudekiri inimesele, kes maksis õigel ajal, aga vale viitenumbriga.
Meeldetuletuste ajakava
- Step 1: 7 päeva pärast tähtaega: lühike ja sõbralik meeldetuletus koos summa ja viitenumbriga. „Meie andmetel on augusti arve 86,40 € veel tasumata. Kui olete juba maksnud, pole sellele kirjale vaja vastata.“
- Step 2: 21 päeva pärast tähtaega: teine meeldetuletus, kus on kirjas kogu võlg, arvestatud viivis ja pakkumine maksegraafiku kokkuleppimiseks.
- Step 3: 45 päeva pärast tähtaega: kirjalik nõue koos tähtajaga, mille järel ühistu pöördub kohtusse või inkassofirma poole. Saatke see e-postiga ja tähitud kirjaga.
- Step 4: Pärast nõude tähtaega: juhatus otsustab järgmise sammu ja paneb otsuse kirja.
Hoidke iga meeldetuletuse koopia alles koos saatmise kuupäevaga. Teie majas võivad päevad olla teised, kuid oluline on, et kord kehtib kõigile ühtemoodi. Kui ühele naabrile tehakse järeleandmisi ja teisele mitte, hakkavad omanikud küsima juhatuse erapooletuse kohta, ja õigusega.
Maksegraafik on parem kui kohtuasi
Kui omanik võtab ühendust ja ütleb, et ei suuda kogu võlga korraga tasuda, pakkuge maksegraafikut. Näiteks 420 € võlg jagatakse nelja kuu peale 105 € kaupa lisaks jooksvale arvele. Pange kokkulepe kirja: summa, maksete kuupäevad ja mis juhtub, kui makse jääb vahele. Seni kuni graafikust peetakse kinni, meeldetuletusi ei saadeta. Kui graafikust kinni ei peeta, minge edasi ajakava järgmise sammu juurde, mitte tagasi esimese meeldetuletuse juurde. Muidu õpib võlglane, et graafik on viis aega võita.
Graafik toob raha tagasi kiiremini ja odavamalt kui kohtumenetlus ning säilitab naabrisuhted, mis samas majas elades loevad. Kogemus näitab, et inimene, kes on ise graafiku kokku leppinud, peab sellest ka enamasti kinni.
Kui omanik majas ei ela
Paljud võlad tekivad korteritest, mis on välja üüritud või päritud ja mille omanik elab mujal. Üürnikul ei ole ühistu ees maksekohustust, vastutab omanik. Hoidke omaniku kontaktandmed ajakohased ja saatke meeldetuletused talle, mitte ainult korteri postkasti. Kui omanik on surnud ja pärimine on pooleli, küsige juristilt või notarilt, kuidas nõue õigesti esitada.
Viivis ja kulud
Seadus lubab ühistul nõuda hilinenud maksete pealt viivist ja viivise määr on seotud võlaõigusseaduses sätestatuga. Ärge mõelge välja oma protsenti, vaid kontrollige kehtiv määr ja oma põhikiri enne, kui viivise arvele lisate. Kirjutage arvestus meeldetuletuses lahti: põhivõlg, päevade arv ja viivise summa.
Viivis ei ole karistus, vaid hüvitis selle eest, et ühistu raha oli kellegi teise käes. Paljud juhatused jätavad väikese viivise esimesel korral nõudmata, kui omanik maksab kohe. See on mõistlik, kui seda tehakse kõigile samadel tingimustel ja otsus on kirja pandud.
Kui miski ei aita
Kui võlg on suurem ja omanik ei reageeri, on järgmine samm tavaliselt maksekäsu kiirmenetlus. See on lihtsam ja odavam kui tavaline hagimenetlus ning avalduse saab esitada elektrooniliselt. Kui võlgnik vastuväidet ei esita, saab ühistu maksekäsu, millega saab pöörduda kohtutäituri poole. Suuremate summade ja vaidluse korral tasub kaasata jurist või inkassofirma. Enne pöördumist pange kokku arvete loetelu, laekumised ning saadetud meeldetuletused koos kuupäevadega.
Vee või kütte kinnikeeramine võlglase korteris ei ole lahendus. See on õiguslikult riskantne samm, mille eest võib lõpuks vastutada ühistu ise.
Kelvo Nestis seadistate meeldetuletuste sammud üks kord: millal läheb esimene, millal teine ja millal kirjalik nõue. Süsteem saadab need ise ja peatab, kui imporditud pangaväljavõttelt leitakse makse. Võlglasega saab kokku leppida maksegraafiku ja selle osamaksed on igal arvel eraldi näha. Proovi tasuta.